Nordea panga juhid kinnitasid täna antud pressikonverentsil, et Nordea ei luba end kasutada platvormina maksudest kõrvalehoidmiseks, kuid oluline on säilitada klientidega vastastikune usaldus.
- Nordea juht Casper von Koskull pressikonverentsil Foto: Reuters/Scanpix
Seoses
Nordea Luksemburgi panga osalusega
Panama infolekkes korraldas Nordea juht Casper von Koskull täna pressikonverentsi, milles rõhutas, et Nordea uurib tõsiselt kõiki võimalikke juhtumeid, kus privaatpanganduse kliendid on finantsvahendeid ebaseaduslikult
offshore-firmadesse varjule viinud, kuid seni pole ühtegi konkreetset kuritegu päevavalgele tulnud.
„Teeme pangandusreeglite piires kõik endast sõltuva, et mitte soodustada klientide maksupettuste ja rahapesuga tegelemist,“ kinnitas von Koskull. „Selleks võtsime 2009. aastal tarvitusele ka rangema regulatsiooni. Normid ja reeglid muutuvad ajas ja Nordea kohandab end nende muutustega. Praegu me nõuame uutelt klientidelt nende riigi maksuameti heakskiitu.“
Von Koskull möönis, et pärast regulatsioonide karmistamist 2009. aastal lahkus Nordea Luksemburgi üksusest 4000 klienti. Teadaolevalt oli Nordea Luksemburgi harul 2008. aastal kokku 11 000 privaatpanganduse klienti.
Samuti teatas Nordea juht, et vaatamata konkreetsete süüasjade puudumisele on pank lõpetanud koostöö Mossack Fonseca klientidega. „Me ei saa lubada mingeid halle tsoone,“ kommenteeris von Koskull.
Siiski kinnitas ta, et pangal on sidemeid veel vähemalt 200 sarnase offshore-ettevõttega. Võimalike maksuskeemide tuvastamiseks on Nordea asunud teostama täpsemat kontrolli Luksemburgi harus, mis ühtlasi plaanitakse emapangaga tihedamalt lõimida. Sarnane kontroll on plaanis seejärel läbi viia ka Nordea teistes harudes. Samas toonitab pank, et offshore-firmade kasutamine ei ole iseenesest ebaseaduslik ja suurel määral tuleb pangandusäris lähtuda usaldusest.
Seotud lood
Põhjala suurima panga Nordea juhi Casper von Koskulli ähvardus, et Nordea võib oma peakontori Rootsist kõrgete maksude pärast ära kolida, tekitas Rootsis paraja tormi ning Taanis ja Soomes omajagu elevust.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.